Jeesus on tee

Hiljuti toimunud noorte palvenädala üks loengutest kõneles sellest, et Jeesus on tee. Palvekoosolekul osalejatel oli võimalus pikalt arutleda, mida sellega mõeldakse ja mis see meie jaoks tähendab. Lugedes raamatut „Uutmoodi kristlane“ leidsin aga üpris isevärki mõtte samal teemal:

„Sageli, kui tsiteeritakse salmi, et tema on tee, kõlab see, nagu öeldaks, et tema on tee peal ees – inimesed justkui tahaksid Jumalani jõuda, aga Jeesus seisab risti ees ja ütleb: „Ei saa. Kõigepealt tuleb minust mööda pääseda.“ Ma ei usu, et kui ta ütles, et tema on tee, siis ta mõtles seda.“ (Mclaren 2006: lk 103-104)

Pean tunnistama, et olen ka ise kuulnud seda salmi taoliselt kõlamas. Kust ja kuidas see kõla tuleb? On, mille üle järele ja edasi mõelda.

McLaren, B.D. „Uutmoodi kristlane“. (2006). Tallinn: Allika

Tants Jumala auks

Raamatus „Jumal on lähemal, kui sa arvad“ toob John Ortberg välja seitse erinevat teerada, mille kaudu on võimalik tajuda Jumalat. Iga inimese jaoks on olemas talle kõige sobivam teerada. Mis sobib ühele, see ei pruugi sobida teisele, sest me oleme erinevad. Need seitse teerada on intellektuaalne, suhete, teenimise, ülistuse, aktiivsuse, kontemplatiivsuse (vajatakse vaikust ja üksindust) ja Jumala loomingu teerada. Igal teerajal on omad ohud. Üks peamine oht on see, et teistel radadel käijate suhtes ollakse kadedad või kriitilised. (Ortberg 2008: lk 105-118)

„Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.“ (2.Sm. 6,16)

Miikal oli Taaveti naine ning kui Taavet saabus pärast oma rõõmutantsu koju, sai ta naiselt noomida selle eest, et oli paljastanud ennast oma sulaste ja teenijate ees nagu alp. (2.Sm. 6,20). Taavet mitte ainult ei liigutanud ennast kuningale sobimatul moel, vaid oli ka kuningale sobimatult riides. Jumal aga Taavetit hukka ei mõista, vaid võtab tema ülistuse vastu sellisena, nagu see tema südamest tuli. Hukkamõistu pälvib hoopis Miikali suhtumine, nagu võib järeldada salmist 23:, mis ütleb: „Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmani.“ (White 1998: lk 592)

Asjaolu, et Jumal Taaveti ülistuse sellisel kujul vastu võttis, ei tähenda seda, et meie võiksime või peaksime samal moel Jumalat ülistama, See oli kuningas Taaveti tee, tema viis Jumala tajumiseks just sellel hetkel (ma ei ole päris kindel, kas ta sellist teguviisi kunagi oma elus veel kordas). Ei ole vaja pookida midagi oma jumalateenistuse külge lihtsalt sellepärast, et teised inimesed või teised rahvad nii teevad või lihtsalt asjana iseeneses, kuna see tundub olevat pop ja noortepärane. Teenigem Jumalat sellisel moel, nagu meile loomuomane on ja ärgem mõistkem hukka neid, kelle loomus on meist erinev. Ka sel juhul, kui need erineva loomuga inimesed on meile ebamugavalt lähedal.

Allikad:

Ortberg, J. „Jumal on lähemal, kui sa arvad“.(2008). Tallinn: Allika

White, E.G. „Patriarhid ja prohvetid“. (1998) Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit

Igatsus

Armas õde Marju pistis mulle kirikus pihku A4 suuruses paberilehe, millele trükitud tekst on esitatud kui Isa kiri lapsele. Iga lause järel on ära toodud vastav Piibli kirjakoht. Lugesin kirjutise kohe läbi ning kõige rohkem köitsid mu tähelepanu järgmised laused:
„Olgu sul rõõm minust ja mina annan sulle, mida su süda igatseb (Ps. 37,4), sest mina olen see ,kes olen andnud sulle need igatsused.“ (Fi. 2,13)

Huvitav, milliseid igatsusi siin mõeldakse? Võtsin lahti viimasena märgitud kirjakoha ja lugesin sealt: „Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.“

Inimese aju on võimeline produtseerima igasuguseid igatsusi, kuid täide lähevad neist need, mille Jumal on andnud. Jumala Sõna abil saab kontrollida, kas igatsus võib olla Jumalast antud või mitte. Näiteks, kui mees igatseb endale naist, siis on see Jumalast antud igatsus, sest Piibel ütleb: „Inimesel ei ole hea üksi olla.“ (1.Ms. 2,18) Kui aga mees igatseb ühte konkreetset naist, siis selle igatsuse Jumalast antuses ei saa enam nii kindel olla ja seda ei ole enam nii lihtne Piibliga kontrollida. Võib muidugi lugeda kõike seda, mida Piibel naiste kohta kirjutab (näiteks Õp. 31,30) ning siis teha omad järeldused.

Mõnda igatsust ei saa üldse Jumala Sõnaga kontrollida. Näiteks, kui on igatsus ühe konkreetse maa järele, sõita sinna ja elada seal mõnda aega. Võib-olla tõesti, et Jumalal on sinuga sellel maal mingisugune plaan, aga võib-olla on see lihtsalt su enda tahtmine.

Selleks, et meie seest tõusvate erinevate igatsuste keskel iseendaks (selleks, kelleks Jumal meid on loonud) jääda või saada, on vaja palvetada, et Jumal annaks meile õigeid igatsusi. Ja et me leiaksime enda seest üles õiged igatsused, mis on meile juba ammu antud, aga me oleme nad unustanud, sest igasugused turundusspetsialistid on pakkunud neile kasu toovaid igatsusi asemele. Sellise unustatud igatsusena peitub igas inimeses ka igatsus Jumala järele.

Päästev energia

Lugesin raamatust "Apostlite teod", sellist mõtet: "...religioon ei seisne kommetes, tseremooniates, usustunnistuses ega teooriates. Kui see nii oleks, võiks lihalik inimene mõista seda uurimise teel nii nagu ilmalikke asjugi. ... religioon on praktiline, päästev energia, täielikult jumalik põhimõte, Jumala uuendava väe isiklik kogemine hinges." (White 2000: lk 293)

See tekst tundus mulle nii hämmastav, et ma värvisin selle raamatus kollase vildikaga ära. Kristluses ei räägita harilikult sellisest asjast nagu energia, see kipub olema rohkem nagu sihuke feng shui värk.

Tegin kuu aega tagasi psühholoogilise testi, kus tuli ruudukeste sisse asju joonistada ning nüüd sain teada tulemused. Selgus, et mul on erakordselt palju psüühilist energiat. Psühholoog ütles, et see on ebatavaline ning et mul peab olema kusagil midagi, kust ma selle energia võtan. Vaat siis...

Allikas:
White, E.G. "Apostlite teod". (2000). Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit

Abielueelsed seksuaalsuhted

Natuke keeruline ja ebamugav on seletada noortele inimestele, miks ei tohi nad enne abiellumist luua seksuaalsuhteid. Eriti, kui oled ise omal ajal vastupidiselt toiminud, midagi väga katastroofilist selle tagajärjel ei juhtunud ning polegi seetõttu asja üle sügavalt järele mõelnud. Hommikvalveraamatust leidsin sellel teemal uudse mõtte. See on välja toodud pastori ja ühe koguduseliikme vahelise vestlusena, kus pastor muu hulgas vastab järgmist: "Kui sa valmistud abieluks, peaksid ehitama suhet, mis peab vastu terve elu. Selle saavutamiseks vajad sa tugevat suhtesisest infrastruktuuri ja see tähendab aega, mille te veedate teineteise vaimsuse, emotsionaalsuse ja vaimulikkuse tundmaõppimiseks. Kui paar
muutub füüsiliselt intiimseks, jätavad nad oma suhte teised aspektid tähelepanu alt välja ja just need loevad tegelikult, kui te soovite terve oma elu koos veeta." (Paulien 2010: lk 83)

Kõige toredam sõna selles tekstis on infrastruktuur (moodsalt väljendudes taristu), mis kõigepealt toob mõttesse teedevõrgustiku. Selleks, et asuda konkreetsesse kohta elama, peavad olema korralikud teed, mida mööda koju ja kodust ära sõita.

Kui ehitati Kuressaare-Upa jalgrattateed, siis hakkasin seda kasutama enne selle lõplikku valmimist niipea, kui see vähegi sõidetavaks muutus, et pääseda eemale tiheda liiklusega maanteest. Ja muidugi oli ka lihtsalt põnev sõita uuel teel, mille valmimist kuidagi ei jõudnud ära oodata. Muidugi ei olnud ma ainuke, kes seda teed kasutas, ka teised jalgratturid ja jalakäijad nautisid maanteelt pääsemist. Aga kui teedeehitajad oleksid ehituse pooleli jätnud ja öelnud: "Ah, inimesed juba sõidavad, see tee käib niisamuti ka küll", siis see mulle küll ei oleks meeldinud.

Naistele on sageli probleemiks, et mehed näevad vaid nende keha, aga mitte nende hinge ja mõistust. Aga võibolla võimendavad nad meeste seda kalduvust just oma keha liigse eksponeerimisega ning liiga vara kasutada lubamisega. Ollakse rahul mitte veel päris lõpliku lähedusega ning pärast ei viitsita suurema läheduse nimel enam pingutada. Nagu on paljude muude poolikute asjadega, millega harjutakse ära ja mis "käivad küll". Millalgi hiljem aga hakkab see pooleldi valmis ehitatud tee siiski häirima - avastatakse näiteks, et rulluiskudega ei saagi sõita.

Tegelikult, kui järele mõelda, ei teki see jama mitte ainult abielueelsetest seksuaalsuhetest, vaid ka liigse rutuga abiellu tormamisest. Viimasega võivadki hakkama saada need nn korralikud, kes tahavad kõike õigesti teha.

Keskkooli ajal toimusid meil kirjandustundides üsna elavad arutelud. Ühe sellise arutelu käigus ütles üks klassiõde välja mõtte, et mees peab naisele eelkõige sõber olema. Õpetaja (naissoost) muigas seepeale kergelt ja ütles: "Saa enne naiseks, siis räägime edasi." Olen minagi naiseks saanud ja tolleaegse vestluse peale palju mõelnud ning ikka olen leidnud, et sellel tüdrukul oli paraku õigus.

Allikas:
Paulien, J. (2010). "Rõõmusõnum Patmoselt". AKEL