Natuke keeruline ja ebamugav on seletada noortele inimestele, miks ei tohi nad enne abiellumist luua seksuaalsuhteid. Eriti, kui oled ise omal ajal vastupidiselt toiminud, midagi väga katastroofilist selle tagajärjel ei juhtunud ning polegi seetõttu asja üle sügavalt järele mõelnud. Hommikvalveraamatust leidsin sellel teemal uudse mõtte. See on välja toodud pastori ja ühe koguduseliikme vahelise vestlusena, kus pastor muu hulgas vastab järgmist: "Kui sa valmistud abieluks, peaksid ehitama suhet, mis peab vastu terve elu. Selle saavutamiseks vajad sa tugevat suhtesisest infrastruktuuri ja see tähendab aega, mille te veedate teineteise vaimsuse, emotsionaalsuse ja vaimulikkuse tundmaõppimiseks. Kui paar
muutub füüsiliselt intiimseks, jätavad nad oma suhte teised aspektid tähelepanu alt välja ja just need loevad tegelikult, kui te soovite terve oma elu koos veeta." (Paulien 2010: lk 83)
Kõige toredam sõna selles tekstis on infrastruktuur (moodsalt väljendudes taristu), mis kõigepealt toob mõttesse teedevõrgustiku. Selleks, et asuda konkreetsesse kohta elama, peavad olema korralikud teed, mida mööda koju ja kodust ära sõita.
Kui ehitati Kuressaare-Upa jalgrattateed, siis hakkasin seda kasutama enne selle lõplikku valmimist niipea, kui see vähegi sõidetavaks muutus, et pääseda eemale tiheda liiklusega maanteest. Ja muidugi oli ka lihtsalt põnev sõita uuel teel, mille valmimist kuidagi ei jõudnud ära oodata. Muidugi ei olnud ma ainuke, kes seda teed kasutas, ka teised jalgratturid ja jalakäijad nautisid maanteelt pääsemist. Aga kui teedeehitajad oleksid ehituse pooleli jätnud ja öelnud: "Ah, inimesed juba sõidavad, see tee käib niisamuti ka küll", siis see mulle küll ei oleks meeldinud.
Naistele on sageli probleemiks, et mehed näevad vaid nende keha, aga mitte nende hinge ja mõistust. Aga võibolla võimendavad nad meeste seda kalduvust just oma keha liigse eksponeerimisega ning liiga vara kasutada lubamisega. Ollakse rahul mitte veel päris lõpliku lähedusega ning pärast ei viitsita suurema läheduse nimel enam pingutada. Nagu on paljude muude poolikute asjadega, millega harjutakse ära ja mis "käivad küll". Millalgi hiljem aga hakkab see pooleldi valmis ehitatud tee siiski häirima - avastatakse näiteks, et rulluiskudega ei saagi sõita.
Tegelikult, kui järele mõelda, ei teki see jama mitte ainult abielueelsetest seksuaalsuhetest, vaid ka liigse rutuga abiellu tormamisest. Viimasega võivadki hakkama saada need nn korralikud, kes tahavad kõike õigesti teha.
Keskkooli ajal toimusid meil kirjandustundides üsna elavad arutelud. Ühe sellise arutelu käigus ütles üks klassiõde välja mõtte, et mees peab naisele eelkõige sõber olema. Õpetaja (naissoost) muigas seepeale kergelt ja ütles: "Saa enne naiseks, siis räägime edasi." Olen minagi naiseks saanud ja tolleaegse vestluse peale palju mõelnud ning ikka olen leidnud, et sellel tüdrukul oli paraku õigus.
Allikas:
Paulien, J. (2010). "Rõõmusõnum Patmoselt". AKEL
15.3.11
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment