Igatsus

Armas õde Marju pistis mulle kirikus pihku A4 suuruses paberilehe, millele trükitud tekst on esitatud kui Isa kiri lapsele. Iga lause järel on ära toodud vastav Piibli kirjakoht. Lugesin kirjutise kohe läbi ning kõige rohkem köitsid mu tähelepanu järgmised laused:
„Olgu sul rõõm minust ja mina annan sulle, mida su süda igatseb (Ps. 37,4), sest mina olen see ,kes olen andnud sulle need igatsused.“ (Fi. 2,13)

Huvitav, milliseid igatsusi siin mõeldakse? Võtsin lahti viimasena märgitud kirjakoha ja lugesin sealt: „Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.“

Inimese aju on võimeline produtseerima igasuguseid igatsusi, kuid täide lähevad neist need, mille Jumal on andnud. Jumala Sõna abil saab kontrollida, kas igatsus võib olla Jumalast antud või mitte. Näiteks, kui mees igatseb endale naist, siis on see Jumalast antud igatsus, sest Piibel ütleb: „Inimesel ei ole hea üksi olla.“ (1.Ms. 2,18) Kui aga mees igatseb ühte konkreetset naist, siis selle igatsuse Jumalast antuses ei saa enam nii kindel olla ja seda ei ole enam nii lihtne Piibliga kontrollida. Võib muidugi lugeda kõike seda, mida Piibel naiste kohta kirjutab (näiteks Õp. 31,30) ning siis teha omad järeldused.

Mõnda igatsust ei saa üldse Jumala Sõnaga kontrollida. Näiteks, kui on igatsus ühe konkreetse maa järele, sõita sinna ja elada seal mõnda aega. Võib-olla tõesti, et Jumalal on sinuga sellel maal mingisugune plaan, aga võib-olla on see lihtsalt su enda tahtmine.

Selleks, et meie seest tõusvate erinevate igatsuste keskel iseendaks (selleks, kelleks Jumal meid on loonud) jääda või saada, on vaja palvetada, et Jumal annaks meile õigeid igatsusi. Ja et me leiaksime enda seest üles õiged igatsused, mis on meile juba ammu antud, aga me oleme nad unustanud, sest igasugused turundusspetsialistid on pakkunud neile kasu toovaid igatsusi asemele. Sellise unustatud igatsusena peitub igas inimeses ka igatsus Jumala järele.