Surnuksrääkijad

Oled kindlasti kohanud mõnda niisugust inimest, kes peab meelsasti ise pikki monolooge, kuid ei esita kunagi küsimust „Kuidas sinul läheb?“ ning ei ilmuta mingit huvi sinu tegevuse, olukorra, eemärkide ega üldse sinu elu vastu. Ainus, mida ta soovib, on ise muudkui rääkida ja rääkida, mõnikord ühte ja sama juttu uuesti ja uuesti korrates. Kas see on halb? Nii ja naa. Leidsin sellise olukorra juures paar positiivset külge. Muuhulgas esitan siinkohal enda koostatud „surnuksrääkijate klassifikatsiooni“, et pilt natuke selgem oleks.

Hädaldaja – räägib lakkamatult sellest, kui halvasti asjad on. See võib olla naine, kes kurdab, kui halvasti läheb tema pereliikmetel või mees, kes ei ole rahul valitsuse otsustega ja olukorraga riigis. Sellise inimese pidev kuulamine võib tõesti masendav olla, kuid võimaldab kuulajal treenida oma kannatlikkust ja empaatiavõimet. Egoistlikuma poole pealt lähtudes seisneb hädaldaja kuulamise hea külg tõdemuses, et sinu enda elus on asjad õnneks paremini (kui on). Hädaldaja pärast tuleb tõsiselt palvetada, sest sellise harjumusega elamine ei ole kerge.

Kiitleja – räägib lakkamatult sellest, kui hästi tema elus kõik asjad on. Naine kiitleb tavaliselt sellest, kui hästi läheb tema pereliikmetel ja kui tublid on tema lapsed. Mees kiitleb oma edukast karjäärist ja muudest suurepärastest saavutustest. Kiitleja jutt võib ärgitada kuulajas kadedust ja alaväärsustunnet juhul, kui tal endal ei ole midagi niisugust vastu panna. Samas see ongi hea proovikivi oma negatiivsete emotsioonide kontrollimiseks ja olukordadest üleolemise harjutamiseks.

Tagarääkija – naiste puhul nimetatakse seda tegevust klatšimiseks, meeste puhul tagakirumiseks. Annab kuulajale infot inimsuhete alal ja see võib isegi vajalikuks osutuda. On ju oluline teada, kes kellega käib, eks ju? Tekib kiusatus tunda ennast hästi, sest kõik need, keda klatšitakse, on ju loomulikult sinust halvemad ja sina oled parem, sest sind usaldatakse. Võid aga üsna kindel olla, et mingil teisel ajahetkel räägitakse sind ennast taga kellegi teise ees. Samas võib tagarääkijal olla mingi tõsine mure ja isikud, kellest ta räägib, põhjustavad talle võib-olla tõelist hingevalu. Palveta tema pärast.

Ekspert – räägib alati ja ainult ühel või paaril kindlal teemal, mida ise hästi valdab. Jututeema võib olla seotud nii tema töö kui hobiga või kui ta on eriti õnnelik inimene, siis tema töö ongi tema hobi. Meeste puhul on teemaks sageli poliitika, sügavuti mineval eksperdil mingi kindla piirkonna poliitika. Kui viitsid kuulata ja suudad meelde jätta, siis avardad oma silmaringi ning saad targemaks.

Reisija – reisib igal võimalusel ning kõneleb oma reisidest igal sobival ja ebasobival võimalusel. Vestluskaaslane, kes jagab sulle uusi teadmisi ja avardab silmaringi, kuid ärgitab ka kadedust juhul, kui sa ise endale reisimist lubada ei saa, ehkki tahaksid.

Surnuksrääkijaga suhtlemise positiivne külg seisneb selles, et sul on võimalus temaga ühes ruumis viibimise ajal oma elu üsna ära unustada. See on mõnikord vajalik, kui tahad oma muredest eemale pääseda. Kui sa ei taha olla üksi, tahad suhelda, kuid samas soovid, et sind jäetaks rahule ja sinu käest mitte midagi ei küsitaks, siis on surnuksrääkija parim vestluskaaslane. Eriti hea kaaslane on ekspert või reisija. Ta viib sind oma maailma, räägib asjadest, mille olemasolustki sul seni aimu ei olnud ja millest sa palju aru ei saa, aga siis ongi võimalik küsida ja küsida ning teine muudkui räägib ja räägib ning on rahul sellega, et tema ego saab särada.

Kokkuvõtteks - suru enda ego maha ning võta tänuga vastu seda, mida surnuksrääkija sulle jagab, sest see võib ühel või teisel moel sulle lõpuks kasulikuks osutuda.