Vaatasin eile natuke Eesti otsib superstaari lavatagust saadet. Üks huviäratavamaid osi selles ongi minu jaoks lõpuosa, kus saab teada, milliseid laule staarihakatised järgmises otsesaates laulavad ning igaüks neist ennustab, kes ja miks järgmisel korral välja võiks langeda. Pakutavad põhjused on sageli humoorikad, sest no mis peent arvustust üks noor inimene siis ikka teise noore inimese kohta kaamera ees oskab esitada, pealegi ei näe nemad üksteist nii, nagu televaataja neid näeb.
Mina televaatajana nägin enda arvates seekord ära, kes ja miks välja võib langeda. Välja langemise ohtu satuvad need, kes laulavad vale laulu. Muud vahet ei ole, sest nad on ju kõik tugevad lauljad. Ega kehvi finaali ei valitud. Kehvad jäid välja ning suur hulk tugevaid lauljaid, kes tegelikult finaali pääsenutest oskuste ja ande poolest sugugi viletsamad ei ole, jäi samuti välja.
Hale on vaadata inimest, kes laulab vale laulu. Samas ei oska talle enamasti öelda ka, milline see õige laul peaks olema, sest selle peab ta ise avastama.
Kus selles jutus vaimulik mõte on? Aga vaat ei ütle! Selle peate ka ise avastama. :)
No comments:
Post a Comment