Pääsemine

Olen viimasel ajal mõelnud, kas patust pääsemist, igavesse ellu pääsemist, võib ikka võrrelda mistahes maisest hädast pääsemisega. Jõudnud raamatu „Võit Kristuses“ kuuenda peatükini, tulin järeldusele, et siiski võib küll. Seal on nimelt pealkiri „Päästmine – lõpetatud tegu ja jätkuv protsess“. Paistab, et pääsemiseks tuleb ikka tegusid ka teha. Usutegusid nimelt. Selliseid tegusid, mis pääsemist kinnitavad. Nagu autor kirjutab: „… usuteod – need on teod, mis ilmuvad meie ellu Jumala armu vastuvõtmise tulemusena.“ (Liversidge 2010: lk 35) Kui inimesel on usku pääsemisse, siis teeb ta tegusid, mis viivad pääsemise poole ja ei tee neid tegusid, mis viivad vastassuunas.

Heaks maisest hädast pääsemise näiteks on torm ja laevahukk Pauluse teekonnal Rooma, mis on kirja pandud Piiblis Apostlite tegude raamatu 27. peatükis. Noppisin punkthaaval välja, milliseid tegusid selle pääsemise käigus tehakse. Osad teod on mõistlikud ja osad teod ebamõistlikud, aga pääsetakse ikka. Usku paistab olevat kogu sellest seltskonnast ainult Paulusel, ülejäänud lihtsalt kuulavad Pauluse sõna, sest ega muud ei jäägi üle. Või kas võib seda mõningast Pauluse sõnade kuulda võtmist ka usuks pidada? Igal juhul on see suurepärane näide sellest, kuidas inimesed hädas toimivad, olgu siis üksi või karjakaupa.

Teod, mida hukkuval laeval tehakse pärast seda, kui Paulus on pidanud julgustava kõne ja kinnitanud, et „ükski hing teie seast ei hukku.“ (salm 22):

1. Kui öösel avastatakse, et lähenetakse maale, siis heidetakse välja neli ankrut ning jäädakse ootama päevavalgust, et mitte pimedas karidele sõita.

2. Osad laevamehed püüavad päästepaadiga omapead laevalt põgeneda.

3. Pauluse sõnade peale takistavad pealik ja sõdurid laevameeste põgenemist.

4. Inimestel ei ole tahtmist süüa.

5. Neljateistkümnendal päeval (!) läheb inimestel Pauluse julgustavatest sõnadest meeleolu paremaks ning nad hakkavad sööma.

6. Vili heidetakse merre, et laeva kergendada.

7. Kui läheb valgeks ja nähakse maad, leitakse sobiva rannaga laht, kuhu laeva ajada.

8. Liigutakse laevaga ranna poole.

9. Kui laev jääb liivaseljakule kinni, võtavad sõdurid nõuks vangid ära tappa, et nood ei pääseks ujudes põgenema.

10. Pealik takistab sõduritel vangide tapmist.

11. Kes oskavad ujuda, peavad vette hüppama ja ujudes maale jõudma, ülejäänud järgnevad neile laudadel või laevarusudel.

Meiega on lugu nii, et meile on küll pääsemine garanteeritud, aga me oleme alles tormisel merel. Miks me võime aga öelda olevikus, et me oleme päästetud, tuleneb sellest, et Jumala jaoks minevikku ja tulevikku ei eksisteeri, Temal on ainult olevik ja seal me oleme päästetud.

Allikas:

Liversidge, B. (2010). „Võit Jeesuses“ AKEL