Vahva teoga on hakkama saanud see 55-aastane töötu Urmas! Jah, see sama, kellest kõneles 27. aprilli „Pealtnägija“ viimane lõik. Ta valis ajalehe „Äripäev“ koostatud rikaste TOP-i nimekirja eesotsast välja 22 inimest. Neile inimestele saatis ta kirja, milles tutvustas ennast ja oma keerulist majanduslikku olukorda. Ta ei palunud neilt otseselt raha, kuid avaldas lootust saada nende juures tööd. Ta kirjutas ka vajadusest soetada endale 300 eurot maksev kummipaat, tänu millele oleks võimalik ennast kalapüügiga ära elatada.
Saatest selgub, et tema kirjadele vastas isiklikult vaid 5 inimest. Võimalik, et osade eest vastas sekretär. Vastused sisaldasid viisakat äraütlemist stiilis „hetkel ei ole võimalik“. Üks kirjasaaja nõustus oma eitavat vastust ka telekaamera ees kommenteerima. Siiski oli ka üks inimene, kes leidis abistamise olevat võimaliku. See oli Eesti mereagentuuri omanik Galina Ignatenko, vene keelt kõnelev kena daam, kelle ettevõte kandis Urmase pangaarvele 200 eurot. See on üsna halastaja samaarlase loo (Luuka 10, 30-37) moodi, eks ole? Urmas leidis omalt poolt raha juurde ning ostiski kummipaadi ära.
Tõeliselt vahva mees, ma ütlen! Seetõttu, et ta suutis niimoodi abi küsida ning nii vahvalt ja väärikalt esineda. Abi on vaja küsida. Mitte ainult selle pärast, et abi on vaja, vaid ka selle pärast, et anda abistajatele võimalus. Ümberringi on olemas inimesi, kes tahaksid aidata, aga ei oska, ei tea, ei julge ennast ise appi pakkuda. Noored inimesed võibolla ei oskagi ennast määratleda abistajana, sest keegi pole neilt kunagi neile arusaadaval ja vastuvõetaval moel abi palunud.
Ma tean, et rikkad saavad sageli abipalvekirju ja tavaliselt küsitakse raha. Kas keegi on aga pöördunud koguduste poole abi saamiseks? Kogudustelt reeglina ei ole mõtet raha küsida, sest nad elatuvad isegi peamiselt oma liikmete annetustest ning sageli tulevad vaevu oma majanduskulude katmisega toime. Küll aga võiksid kogudused osutada mingit muud abi, teenivat abi.
Ma ei tea, kas meie koguduse pastor on saanud kirju abipalvetega, aga ilmselt mitte, sest ta oleks nendest rääkinud. Pigem tean vastupidist. Nimelt oli meie kogudusel jõuluprojekt, mis nägi ette ühele perekonnale majandusliku abi osutamist. Pastor otsis abivajavat perekonda taga mööda sotsiaalameteid, aga ei leidnud. Kõik abivajajad ei jõua sotsiaalametkondadeni. Koguduse liikmed oleksid pidanud neid ise otsima oma lähiümbrusest. Aga siin tulebki mängu see potentsiaalse abistaja kartus – kas ma tohin määratleda abivajajana inimest, kes ise ei ole abi küsinud? Kas ma sellega äkki ei alanda teda? Ta on ju ise toime tulla tahtev inimene, ta ei leba abitult maas nagu teekäija halastaja samaarlase loos.
Kutsun abivajajaid üles „kapist välja tulema“ ning abi saamiseks koguduste poole pöörduma. Kogudused teavad väga hästi, et nad on kutsutud teenima. Igas koguduses tõuseb keegi aeg-ajalt üles ja ütleb, et „me peaksime midagi tegema meid ümbritseva kogukonna heaks!“ Teised innustuvad sellest ja mõned pakuvad välja ideid, mispeale kolmandad ütlevad, et „seda juba tehakse“ ja „seda me ei saa teha“ ning sinnapaika see asi jälle jääbki. Me ei oska aidata, kui abi ei paluta. Abivajajad, päästke kristlikud (?) kogudused „oma naba imetlemisest“ ja hoolitsemast „oma isikliku tagumiku taevassesaamise“ (McLaren 2006: lk 124) eest ning sundige nad ühiskonda teenima! See oleks tõeliselt väärt abi kogudustele! Ma ei taha kedagi solvata, aga ma olen märganud, et kogudused kalduvad vajama sedalaadi abi.
Tõenäoliselt ei saa ka kogudused kõigile abipalvetele positiivselt vastata. Galina Ignatenko kõneles „Pealtnägijas“, et tema ettevõttele tuleb sageli kirju abivajajatelt, kuid mitte igaühte ei peeta vajalikuks aidata. Selle saate kangelane valiti välja mõistmise tõttu, et 55-aastaselt on tõesti raske tööd leida. Ka kogudus mõtleb kindlasti enne järele, kui kellelegi appi tõttab ning abistab võibolla teisel moel kui esialgu oodati. Kogudustel on omad põhimõtted ja vaated elule. Palve ja Piibel aitavad otsustada.
Täitsa huvitav oleks näha, mis juhtuks, kui keegi saadaks oma abipalve 22-le kogudusele. Et viis kogudust vastab ning reaalset abi annab üks kogudus, kus on vene keelt kõnelev naispastor? :)
Allikad:
McLaren, B.D. (2006). „Uutmoodi kristlane“. Tallinn: Allika
Rozental, V. (2011). „Töötu mees küsis kirja teel abi 22 miljonärilt“. [28. aprill 2011] http://www.ap3.ee/article/2011/4/28/tootu-mees-kusis-kirja-teel-abi-22-miljonarilt
ETV saade "Pealtnägija" 27.04.2011http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116413
No comments:
Post a Comment